Meie jaoks on väga oluline, et meie kliendid saaksid geenitestidest aru ning rakendaksid saadud teadmisi igapäevaelus. Seetõttu pakume kliendi individuaalsetest geneetilistest ja füüsilistest eeldustest lähtudes ka treening- ja toitumisnõustamist ning teeme koostööd erinevate spordiklubide, kliinikute, toitumisnõustajate, SPA-hotellide ja apteekidega. Toitumisnõustamise personaliseerimiseks pakume nüüdsest ka toidutalumatuse testi, et toitumiskava koostamisel võtta arvesse talumatust erinevate toiduainete suhtes.
Esimesteks väljatöötatud testideks olid sportlike võimete geenitest ning kehakaalu ohjeldamise geenitest, mille sisuks on kaasasündinud sportlike võimete ja kehakaalu mõjutavate geneetiliste tegurite väljaselgitamine. Meie meeskonda kuulvad Tartu Ülikooli teadlased, kellega koos arendame pidevalt uusi teste.
Praeguseks oleme teinud geeniteste kokku enam kui tuhandele inimesele. Sportlike võimete geenitestid moodustavad kolmandiku testidest. Tulemuste põhjal võib öelda, et suuremale osale eestlastest sobivad paremini vastupidavusalad. Testi teinutest esinesid vaid ühel mehel geenivariatsioonid, mille tulemusena saavutas ta vastupidavusalades maksimaalse skoori 8. Skoori arvutamisel lähtutakse eeldusi andvate alleelide arvust vaadeldavas geenis (s.t. 2 punkti, kui antud geenis esineb kaks alleeli, 1 punkt ühe alleeli korral ning 0 punkti juhul, kui eeldusi andvaid alleele ei esine.)
Lisaks on kaks meest saanud skoori 7:1, neist ühel olid tunduvalt suuremad eelised vastupidavusalade ning teisel jõu- ja kiirusalade harrastamiseks. Kahel testitud inimesel esines üks eeldusi andev alleel GDF8 ehk nn. Schwarzeneggeri geenis, mis pärsib lihaste kasvu ja mille tõttu suureneb teatud genotüübi korral tunduvalt lihasmass. Sellist genotüüpi esineb umbes 3% Euroopa rahvastikust.
Kaks kolmandikku tehtud testidest moodustavad kehakaalu ohjeldamise geenitestid. Üle poole testi teinutest on naised. Seni pole veel leidunud inimest, kellel esineksid riskialleelid kõigis vaadeldavates geenides ning samuti pole kedagi, kellel riskialleelid puuduksid.
Ligikaudu 70% testitegijatest esineb kõrgenenud teist tüüpi diabeedi risk ülekaalu korral. Lisaks on umbes 70% testi teinud inimestest tundlikumad rasvarohke toidu suhtes, s.t. rasvarikka toidu tarbimine toob kaasa oluliselt kiirema kehakaalu tõusu. Tõenäoliselt on sellise geenivariatsiooni esinemise põhjused seotud evolutsiooniga. Varasemal ajal oli Põhjamaade rahvastel kehasoojuse hoidmiseks vaja rasva kiiresti omastada ning talletada. Samas, umbes 70-80% testitegijatele piisab 5-6 aktiivsest treeningtunnist (näiteks kiire kõnd, kepikõnd, rattasõit, jooksmine jms.) nädalas, et hoida kehakaalu olemasoleval tasemel. Vaid 1% testi teinud inimestest peab kehakaalu hoidmiseks aktiivselt liikuma üle 10 tunni nädalas ning lisaks on neil tunduvalt raskem ka kehakaalu langetada.
Tugevat pärilikku eelsoodumust rasvumisele esineb umbes 25%, keskmist 39% ning väga väikest pärilikku eelsoodumust ülekaalu tekkeks esineb umbes 36% valimist. Geenid reguleerivad ka täiskõhutunde tekkimist pärast söömist ning ligikaud pooled testi teinud inimestest peaksid täiskõhutunde saabumiseks ootama vähemalt 15 minutit. 12% testi teinud inimestele piisab 35-30 minutilisest aktiivsest liikumisest, et rasvapõletus tööle hakkaks, 43% peab aga sama tulemuse saavutamiseks liikuma vähemalt 50 minutit.
Täpsem teave meie kodulehelt!
