Korduma kippuvad küsimused

Mis on geen?Mis on uni?
Mis on DNA?
Mis on tsirkadiaanne rütm?
Mis on genotüüp?
Mis on une homöostaas?
Mis on alleel?
Mis on kronotüüp?
Mis on polümorfism?
Mis on VNTR?
Mis on SNP-id?Mis on hilinenud une sündroom?
Mis on valgud?
Mis on sisemine kell ja tegelik kell?
Mis on KMI?
Mis on Horne-Östbergi enesehindamise küsimustik?
Kuidas võtta proovi?
Milline on Fertify naiste viljakuse geenitesti tõendatus?

Mis on geen?

Geen on DNA lõik, nö ehitusblokk, millelt sünteesitakse valke. Geenid paiknevad kromosoomi kindlas lookuses ning sisaldavad informatsiooni, kus ja millal teha vajalikke valke ning määravad ära valgu koostise, mis paneb aluse erinevusele valkude struktuuris ja funktsioonis ning seega kogu organismi talitlusele.

Mis on DNA?

DNA (desoksüribonukleiinhape) on pärilikkusaine ehk päriliku informatsiooni kandja. DNA kaksikahel koosneb nukleotiididest. Nukleotiide on nelja erinevat tüüpi ja neid tähistatakse järgmiselt: adeniin (A), tümiin (T), tsütosiin (C) ja guaniin (G). Inimese genoom koosneb umbes kolmest miljardist nukleotiidipaarist.

Mis on genotüüp?

Genotüüp on indiviidi (raku) geneetiliste lookuste alleelne koosseis. Näiteks. kahe erineva isiku DNA fragmentide järjestamisel saadakse ühel AAGCCTA ja teisel AAGCTTA.

Mis on alleel?

Alleel on geeni esinemisvorm; ühe geeni erinevad variandid.

Mis on polümorfism?

Polümorfism on mingi geeni mitme alleeli samaaegne esinemine populatsioonis.

Mis on SNP-id (loe: snipid)?

SNP-id on ühenukleotiidsed polümorfismid, mis tekivad DNA järjestuses. SNP-d ei ole üldiselt organismile kahjulikud ning ei põhjusta ise haigusi, kuid võivad näiteks aidata kindlaks määrata haigestumise tõenäosust. Lisaks võivad need variatsioonid DNA järjestuses määrata, kuidas inimesed reageerivad patogeenidele, kemikaalidele, ravimitele, vaktsiinidele, samuti erinevatele toitainetele (näiteks seda, kas kaal tõuseb, kui süüa palju süsivesikuid) ning milline on vajalik kehaline aktiivsus, et säilitada normaalkaalu või saada edukaks sportlaseks.

Mis on valgud?

Valkudel on elutähtis roll organismis, kuna osalevad kõikides bioloogilistes protsessides. Valgud koosnevad aminohapetest. Valgud on vajalikud näiteks organismi kasvuks ja ehituseks, osalevad antikehade tootmises ja immuunsüsteemi töös hoidmises ning osalevad paljude ühendite transpordis. Peaaegu kõik ensüümid ning mitmed hormoonid on valgulise koostisega.

Mis on KMI?

KMI ehk kehamassiindeks on suurus, mis näitab kehakaalu ja pikkuse suhet. KMI leidmiseks jagatakse kehakaal (kg) pikkuse ruuduga (m).

Alakaal
Normaalkaal
Ülekaal
Rasvumine
Tugev rasvumine
KMI 16 - 18.9
KMI 19 - 25
KMI 25.1 - 30
KMI 30.1 - 35
KMI 35.1 - 40

Kuidas võtta DNA proovi?

DNA proovi võtmiseks tuleb hõõruda steriilse vatipulgaga põse limaskesta 20- 30 sekundit jooksul. Seejärel tuleb lasta vatipulgal kuni kaks tundi õhu käes kuivada, asetada tagasi plastümbrisesse ning siis proov postiga teele saata. Vaata ka proovi võtmist tutvustavat video.

Mis on uni?

Kõige üldisemalt võib und nimetada meie mitteaktiivseks perioodiks, millega kaasneb enamasti keha stereotüüpiline asend. Une täpset funktsiooni ei teata. Levinumate teooriate kohaselt on und vaja keha paranemiseks, immuun- ja endokriinsüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, reaktiivsete hapnikuosakeste eemaldamiseks kehast, energia taastamiseks, mälu korrastamiseks. Uuringud on näidanud, et paljud une omadused, nagu une alguse aeg, une sügavus ja une kestus, on rangelt reguleeritud, samas ei tunta selle kõige taga olevaid mehhanisme. 

Mis on tsirkadiaanne rütm?

Tsirkadiaanne rütm on ligikaudu 24-tunnine rütm, mis peegeldub nii organismi käitumises kui ka füsioloogias. See toimib läbi molekulaarsete võnkujate (ingl. k. "oscillators"), mis on tänapäevaks juba üsna hästi teada ning mis koosnevad positiivsetest ja negatiivsetest regulaatoritest. Tsirkadiaanne rütm määrab, millal me magame.

Mis on une homöostaas?

Une homöostaas on praeguseni veel tundmatu und reguleeriv mehhanism, mis tõenäoliselt töötab tsirkadiaanse süsteemiga seotud geenide kaudu. Arvatakse, et une homöostaasi süsteem vastutab selle eest, kui kaua me peama taastumiseks magama.

Mis on kronotüüp?

Kronotüüp peegeldab meie tsirkadiaanset rütmi ja määrab, kas oleme aktiivsemad ja produktiivsemad pigem hommikul või õhtul. Samuti viitab see meie regulaarsele ärkamise ja magamamineku ajale. Kronotüübi järgi jagatakse inimesed enamasti kolme gruppi – hommikuinimesed (“lõokesed”), vahepealsed ja õhtuinimesed (“öökullid”). Tulenevalt kronotüübist võivad meil olla erinevad riskid ja
soodumused seoses toitumise, füüsilise ja vaimse võimekuse ning une defitsiidiga.

Mis on VNTR?

VNTR (ingl. k. "variable number tandem repeat") on genoomipiirkond, kus kindla järjestusega nukleotiidse järjestuse plokid asetsevad üksteise järel. Neid plokke võib olla erinevatel inimestel erinev arv, millest tulenevadki alleeli variandid. Näiteks inimese 1. kromosoomis asuvas PER3 geenis on 54 aluspaari pikkune
nukleotiidse järjestuse plokk, mis võib seal esineda nii neljas (“lühike” alleel) kui viies (“pikk” alleel) korduses.

Mis on hilinenud une sündroom?

Hilinenud une sündroom (ingl. k. "delayed sleep phase syndrome" (DSPS)) on üks levinuim tsirkadiaanse rütmiga seotud haigusi. DSPS-ga inimesed lähevad tavalisest hiljem magama (enamasti öösel kella ühe
ja nelja vahel) ja eelistavad tavalisest hiljem ärgata. Viimane pole sotsiaalsest survest tulenevalt alati võimalik ja võib tekkida une defitsiit ja sellest tulenevad komplikatsioonid, samuti võib kasvada insomnia (unetuse) risk. Kui inimene saab magada piisavalt, siis teadaolevalt komplikatsioone ei teki. Võrreldes hommikuinimestega on õhtuinimestel suurem risk DSPS tekkimiseks.

Mis on sisemine kell ja tegelik kell?

Sisemiseks kellaks nimetatakse meie sisemist rütmi, mis tuleneb suuresti meie geenidest ja seega sisemistest signaalidest nagu veresuhkru tase, une-ärkveloleku rütm, liigutused, temperatuuriga kohanemine, erksus, hormoonide tootmine, metabolism.

Tegelikuks kellaks nimetatakse meie reaalset rütmi, mille järgi me igapäevaselt elame. Tegelik kell on mõjutatud nii meie sisemisest kellast ja sisemistest signaalidest kui ka välimistest signaalidest nagu valgus, toitumine, lõhnad, helid, temperatuur, füüsiline koormus, ravimid, sotsiaalne surve.

Meie keha töötab optimaalselt, kui sisemine ja tegelik kell on omavahel kooskõlas. Keskkonnast tulenevad signaalid annavad tõuke muutusteks ja need viiakse kooskõlla kehasiseste signaalidega. Pidevalt
pealesurutud muutused (vahetustega töö, unepuudus, ebatavaline söömisrütm; tänapäeval ka kunstvalgus - ekraanid, tänavavalgustus jt) koormavad keha ja sellel võivad olla negatiivsed tagajärjed, mis väljenduvad näiteks füüsilise ja vaimse töö efektiivsuse langusena, tervisehädadena, kaalutõusuna.

Mis on Horne-Östbergi enesehindamise küsimustik?

Horne-Östbergi enesehindamise küsimustik aitab hinnata kronotüüpi ehk seda, kas oleme pigem hommikuinimesed, vahepealset tüüpi või õhtuinimesed. Küsimustik koosneb 19 valikvastusega küsimusest, mille abil jagatakse inimesed viide erinevasse kronotüüpi. Antud juhul on hinnang pigem subjektiivne. Küsimustikku saad täita SIIN

Milline on Fertify naiste viljakuse geenitesti tõendatus?

Geneetiliste variantide mõju menopausi algusajale on uuritud mitmetes uuringutes. Viimane neist avaldati rahvusvahelise ReproGen konsortsiumi poolt 2015. Aastal (https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26414677). Selles uuringus kasutati 70 000 naise andmeid, et hinnata enam kui 2 miljoni geneetilise variandi mõju menopausi algusajale. Fertify test kasutabki selle uuringu andmeid, et summeerida erinevate geneetiliste variantide mõju ja koostada individuaalne riskiskoor. 

Viimased blogi postitused

Vaata kõiki postitusi

06. November

Tule Tervise Innovatsioonikonverentsile!

Tule 9. novembril KUMU suurde auditooriumi Tervise Innovatsioonikonverentsile, kus kõnelevad ajuteadlane ja psühholoog dr Jaan Aru, dotsent Kristjan Port, spordifüsioloogia professor Vahur Ööpik, füsioterapeut Katre Lust-Mardna, kliiniline psühholoog Kärt Lust-Paal, unetehnoloog Kene Vernik, laboriarst dr Anneli Raave-Sepp jt. nii saatusest kui tervisest.

Konverentsi külastajatele on geenitestid erihinnaga!

06. September

Tervisenõustaja aitab geenitesti tulemusi rakendada

Geenitestis saadud teabe praktilisel elluviimisel on abiks tervise- ja toitumisnõustaja. Selle kohta saad rohkem lugeda allpool.

30. May

Eesti geenitestide võrdlus

Mai ajakiri Apteeker võrdles Eesti geenilaborite Sports Gene OÜ ja myInnerGo OÜ pakutavaid geeniteste ja selle tulemusel on meie kehakaalu ohjeldamise geenitest turul pakutavatest jätkuvalt kõige põhjalikum ja kompleksem.

/